Taolise mitmekäigulise piduliku õhtusöögiga tähistavad prantslased kõiki oma tähtsamaid sündmusi, nautides ühevõrra nii seltskonda ja koosolemist kui ka sööki ja jooki. Oma traditsioonilist õhtusööki peavad nad nii väärtuslikuks, et 2010. aastal kanti see UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Oluline polnud sealjuures mitte niivõrd asjaolu, et Prantsuse road maitsevad eriliselt hästi või et nende veinid kuuluvad maailma parimate hulka – kuigi nii see ju on –, vaid pigem asjaolu, et toit-jook ja kõik sellega seonduv on lahutamatu osa Prantsusmaa rahvuslikust kultuurist.
Prantslased ei armasta üksi einestada, lõunat ja õhtust süüakse enamasti koos pere või sõpradega. Nii suure seltskonnaga, kui 19. märtsil nende diplomaatiliste teenistuste poolt korraldatud üleilmsele õhtusöögile koguneb, pole aga varem õhtusööki jagatud.
Inspiratsiooni mastaapse gastronoomiasündmuse korraldamiseks said “Gout de France'i” korraldajad aastatel 1912–1914 toimunud epikuurlaste õhtusöökidest (“Diners d'Epicure”), mille idee pärines tolle aja Prantsusmaa kuulsaimalt restaurateur'ilt, kuningate kokaks ja kokkade kuningaks nimetatud Auguste Escoffierilt. Ka siis oli eesmärgiks Prantsuse köögi tutvustamine. Suurimal, vahetult enne Esimest maailmasõda toimunud õhtusöögil osales korraga 10 000 külalist 147 linnas.
Kulinaaria rakendamine diplomaatia teenistusse pole ka mujal maailmas tundmatu, eriti aktiivselt praktiseerivad seda viimasel aastakümnel Tai, Lõuna-Korea, Malaisia, Peruu ja USA, kus riigi toetusel on algatatud mitmeid programme oma maa tutvustamiseks söögi ja joogi abil.
Lisalugu
Gurmeeüritus toob Prantsuse kultuuri koju kätte
„Prantslased oskavad elust mõnu tunda. Me soovime kogu maailmaga seda oskust jagada," sõnas Prantsusmaa suursaadik Michel Raineri, viidates 19. märtsil toimuvale ülemaailmsele Prantsuse gurmeesündmusele.Kui paljudes maades kutsub noormees tüdruku esimesele kohtumisele kinno või ööklubisse, siis Prantsusmaal aga hoopis restorani, toob suursaadik näite prantslaste eelistustest. Kuigi Prantsusmaa on kõrgtehnoloogiline riik, millel on kiirrong TGV, lennuk Airbus, kanderakett Ariane, hindavad välismaalased just traditsioonilist Prantsusmaad, see tähendab Montmartre’it, Eiffeli torni ja loomulikult prantsuse gastronoomiat."Gout de France" üritusega soovib Prantsusmaa kinnitada enda kaasaegset kuvandit, samas aga mitte jätta unustusehõlma traditsioone ja kultuuriväärtusi, mille kaudu kogu maailm meid tunneb, kinnitab suursaadik. Prantsusmaa on maailma kõige enam külastatud riik, kus käib 86 miljonit turisti aastas. "Gout de France" on aga üheks võimaluseks tuua Prantsusmaa koju kätte, Tallinna ja Tartusse. Kas ettevõtmine jääb ühekordseks või seda korratakse, sõltub 19. märtsi õhtusöögil osalenud külaliste tagasisidest, seepärast kutsub Prantsusmaa suursaadik üles eestlasi üritusega ühinema.
Eestis kaheksa osalejat
Eestis saab 19. märtsil prantslaste kombel õhtustada kaheksas restoranis: Tartus Chez André's, Tallinnas restoranides Dominic, ENZO, Frenchy, Gloria, Le Chateau, Neikid ja Ribe. Menüüdega saab tutvuda restoranide ja ürituse “Gout de France” koduleheküljel.
Kahtlemata on Prantsuse köök avaldanud meie toidukultuurile suuremat mõju kui ühegi teise maa oma, kuid selle liidripositsioon nii meil kui ka mujal maailmas on kõikuma löönud, arvab restorani Dominic peakokk Allar Oeselg.